Riisipere juures, Haapsalu maanteelt mööda sõitest paistab tee peale ära sihvakas, peenike ja kõrge kiriku torn.
Kiriku torn on 52,5 meetrit kõrge. Kirik pühitseti 1873 aastal.
Kiriku järgi on tekkinud ka kõnekäänd “nina nagu Nissi kiriku torn“.
Riisipere juures, Haapsalu maanteelt mööda sõitest paistab tee peale ära sihvakas, peenike ja kõrge kiriku torn.
Kiriku torn on 52,5 meetrit kõrge. Kirik pühitseti 1873 aastal.
Kiriku järgi on tekkinud ka kõnekäänd “nina nagu Nissi kiriku torn“.
Pöide kirik on Saaremaa ja ka kogu läänemaa suurim ühelööviline kirik.Eemalt tee pealt vaadates näed pigem vana linnust kui kirikut.
Pöide kirikust loe Wikipediast või ka siit ja veel siit
Pildid sai tehtud sügise alguses. Mikrokopteriga ~40-50m kõrguselt. Jätka lugemist
Veel eelmise aasta (2009) aprillis oli selle koha peal vene piirivalvest alles jäänud lagunenud vahimaja. Torn kanntas vaevalt ligi minna ja vaid julgemad söandasid sinna ronida.
2009 Aprillis olen teinud sellest ajaloolise pildi millist vaadet seal enam ei ole. See mis piirivalvest alles jäi on jäänud ainult mälestuseks.
Selle koha peal on nüüd Lõmala sadam – külastuskeskus, saun ja 27 kohaline sadam. Külastuskeskuses on ka rannakalurite teemaline väljapanek.
Seda mis Lõmala sadamas toimub loe edasi nende kodulehelt: www.lomalasadam.ee
Kui ma hakkasin Saaremaa vahet sõitma, Saaremaal tööl käima, siis oli Virtsu kandis vaid mõni üksik tuule generaator. Iga aastaga kerkis neid juurde ja juurde. Praami pealt olu hea jälgida kuidas mõnes kohas askeldasid kraanad ja sinna kerkis jälle uus tuuleveski.
Tooma tuulepargi esimene etapp sai valmis 2009 aastal ja tuulik ühendati võrku 2009 detsembris. Tuulepark sai valmis 2010 aasta veebruaris ja seal on 8 tuulikut. Virtsu kandis aga kokku tunduvalt rohkem.
Leidsin, et www.4energia.ee lehelt saab jälgida reaalis tuulepargi tööd ja piiluda pargile ka vebikaameraga. No ma piilusin ükskord oma mikrokopteri kaameraga.
Väga võimsalt mõjuvad eemalt vaadates need tiivikutega gigandid.
Sirvisin oma pildipauna ja leidsin ühe enesest tehtud pildi, just vahetult peale lendu, kui hakkasin kopterit maandama. Kaamera oli automaat reziimi peal ja pildistas ikka iga 5 sek. tagant.
Huvitav kas ka sellise pildi võiks nimetada aerofotoks ? Ikkagi täiesti õhust tehtud pilt, st aparaat ja seade mille abil pilt tehti oli ju täitsa õhus, ilma ühegi kokkupuute pinnata maaga. Kui kõrgelt peaks olema pilt tehtud, et aerofoto nimetuse auga ära teenida ?
Panga pank oli samuti koht kuhu lihtsalt pidin minema pilti tegema. Sageli tuulepealne rannik ei ole soosinud seni seal mikrokopteriga lendamist. Kas on olnud tuul selline, et ei ole julgenud või pole olnud sobiv valgus. See päev oli ideaalne nii valguse kui tuule poolest.
Kaugemad fotod on tehtud ~100-120m rannast ja kõrgust tuli kõrgematel vast sama palju.
Ühe foto peal on näha ka panga kaugem lääne poole jääv külg, mida turistina enam nii sagedasti ei kaeda.
See Pühakoda valmis 1915. a ja pühitseti Issanda templisseviimise auks ning kannab nime “EAÕK Metsküla Issanda Templisseviimise kirik”.
Kui sõidad sealt mööda siis keera kindlasti korra teelt kõrvale kiriku juurde. Kui kirik on lahti siis astu sisse. Sa oled pärast palju rikkam.
Vaata veel - Teeliste kirikud, Meie Maa uudis, Wikipedida
Saaremaal käies on kõik see aeg mõttes olnud kaks kohta kuhu tuleb minna kopterit lennutama – Sõrve säär ja Mustjala pank.
Enne kui need pildid said tehtud käisin “katsetamas” üsna mitu korda. Kord oli liiga tugev tuul, teine kord oli kole udu.
Need pildid on ka tehtud tegelikult üsna tugeva tuulega, kuid mikrokopter suudab ennast ka ise paigal hoida ka vastu tuult. Tuulel on küll omad piidangud. Tänant tuul oli ~8-10 m/s, ja see on ka enamvähem maksimum millega veel kopteriga lennata saaks.
Sõrve sääre pildid pildid on tehtud 50, 100 ja 150 meetri pealt, ja mõni ka natuke madalamalt. Kõrgema pildi pealt paistab ka päris hästi ära kogu säär ja ka kaugemal vees olev Vesitükimaa. Selle väikse saare on nii kajakad ja kormoranid oma pärusmaaks kuulutanud. Jätka lugemist
Kui juba on olemas võimalus vaadata maailma teisiti siis tahaks ka selliseid võimalusi kasutada.
Lennukiga üle eesti lennates võid näha palju pruune laike, mis on tipitud metsade vahele. Mõni neist suurem, mõni väiksem – raba. Harvem sattud aga nägema või kaema vana turbamaardlat. Sõitsin üht suvalist metsateed mööda, mida arvasin, et viib mind ühe raba serva. Selles servast, kust aga edasi ei saanud, leidsin hoopis vana turbamaardla.