Inimene on ikka pürginud kõrgustesse ja leiutanud mitmeid viise, kuidas vaadata kaugemale.

Minu valikuks sai raadioteel juhitud mikrokopter, mis on spetsiaalselt loodud aerofoto platvormiks. Sellel on mitmed andurid, spetsiaalne juhtelektroonika ja tarkvara, mis teevad kopteriga lendamise võimalikult lihtsaks ja saab hõlpsalt keskenduda põhilisele – aerofotograafiale.

• Lendu aitavad stabiliseerida güroandurid ja akseleromeeter.
• Kõrguse andur aitab säilitada kõrgust ja hoiab kopteri alla langemast või liialt kõrgele tõusmast.
• Pardal oleva kompassiga suudab kopter hoida õiget suunda.
• Sisseehitatud navigaator ja GPS-seade aitavad hoida kopterit õhus ühe koha peal, või siis lennutada kopter etteantud koordinaatidele. Pärast fotosessiooni lõppu toob navigaator kopteri piloodi juurde tagasi.

See on nagu väike robot, kus piloodi roll on vaid õige suuna kätte näitamime. Mikrokopter ei vaja kahte meest. Sellega töötades saab nii kopteri lennutamisega kui ülesvõtete tegemisega üksi hakkama.

Mikrokopter on kerge ja mobiilne, see ei võta palju ruumi ega vaja eri transporti. Õhku tõusmiseks ja pildistamiseks on vaja vaid natuke õhuruumi.  Pilte saab teha juba kahe meetri pealt  ja sama hästi ka 100 jala (30m) või 100 meetri pealt.

Maapealsest tugijaamast on reaalajas võimalik jälgida õhus toimuvat.

• Tugijaamaks on maa peal väike sülearvuti.
• Andmeühenduse kaudu edastab kopter tugijaamale telemeetria infot: lennu kõrgus, kaugus, kiirus, gps-koordinaadid kui ka info oma “tervisliku seisundi” üle, st aku pinge, lennu aeg ja andmeside ühenduse kvaliteet.
• Video ühenduse kaudu saab tugijaamast järgida kaamera vaatevälja, et kopterit õieti pildistamiseks suunata.

Riskid või takistused.

• Takistuseks kopteri lendamisel võib olla tugev tuul, mil puhangud ületavad ~10 m/s , siis kui puude ladvad juba tugevasti liiguvad. Eesti suve keskmise tuulega saab aga kopter suurepäraselt hakkama.
• Samuti pilgeni täis elektroonika ei armasta vihmast ilma… Aga ega sellise ilmaga pilti ka teha saa.
• Suured hooned või tihedad puud vahetus läheduses võivad osutuda samuti riskiks.

Turvalisus.

Mikrokopteri tehnoloogilises arenduses on oluliseks olnud lennu stabiilsuse tagamine. Samuti on ka võetud arvesse juba tehnoloogiliselt turvalisust. Nii on näiteks tarkvaraliselt juba piiratud lennu raadius 250 m peale, et välistada kopteri lendamist piloodi nähtavusest väljapoole.

Peamise turvalisuse aga peab tagama piloot.
Turvalisuse kaalutlustel ei saa lendu teostada rahvarohketes kohtades ega ole see ka lubatud lennujaamade lähialas.